Suvi 2011

Tere, tere !

Viimane vaheaja päev, peaks ju siis midagi toredat tegema aga mida küll ??? Mul on jube suur uni, äkki peaks ennast välja magama, aga ma ei taha oma päeva ära raisata.

Suvi 2011 on olnud lihtsalt nii positiivne ja hea. Selle suve jooksul olen ma teinud nii palju uut, nii palju selliseid asju, mida ma poleks iialgi uskunud, et teen. Aga kõige suurem asi, mida ma sellelt suvel olen saanud on saja kordselt suurenenud sõprus. Mul lihtsalt ei ole sõnu, kui palju see kasvanud on ja kuidas me nüüd üksteist veel rohkem usaldame, kuidas mind usaldatakse. Lihtsalt kirjeldamatu....
Ja lisaks kõigele sellele tunnen, et olen muutunud avatumaks ja julgemaks. :)

Nüüd kooliga saabudes on mul ainult üks suur kartus, et ma hakkan jälle oma rutiinis elama ehk siis kool, kodu, trenn, kodu. Ma kardan seda kõike, mis suvega tekkis, jälle kaotada. Aga ma loodan, et nii siiski ei juhtu, kui ma ise nii ei mõtle siis ei juhtu ka.

Nüüd siis hakkan elama nädalavahetuste nimel ja loodame, et järgmised 9 kuud läheksid meeletult kiiresti , aitähh :)

Mul on rongini veel paar minutit aega ja siis ma mõtlesin siia natukene midagi kirjutada. Suvi on siiani möödunud väga tegusalt ja äärmiselt kiiresti. Eelmine nädal olin maal, iga päev järve ääres ja kõigest eemal, päris mõnus oli :D. (Ma lisaksin siis siia paaar pilti ka, aga noo arvuti ju loomulikult jookseb kokku, nii et ei saa kahjuks.)

Avastasin siin ükspäev täpselt enda kohta käiva asja. Kui keegi mulle nt laseb mingit laulu, siis mulle kunagi ei meeldi see ja järgmisel hetkel bang ma armastan seda laulu. Ühesõnaga mulle alguses ei meeldi midagi ja siis järgmisel hetkel ma armastan kõike :).

Eile oli ka üks tore õhtuke jälle: palju rõõmu, tugevat sõprust, õnnelikke inimesi ja ka natukene pisaraid, mis paneb mõtlema, kui toredad ja armsad mu ümber inimesed on. Suur Aitähh Teile selle eest ! :D
Viimasel ajal mu pea käib kogu aeg ringi, see on täiesti jube, praegu hakkas ka, aga nüüd hakkab mul juba kergelt kiire ja ma ei viitsi joosta.

Kuna mul siin kodus midagi teha ei ole, siis näitan teile natukene jaanipäeva pilte :D . Ja pean ikkagi veel mainima, et mind ümbritsevad nii head ja armsad inimesed ja ma muutun iga päev järjest avatumaks.

Täna on mul hea elu, kolin kõige täiega vanaema tuppa ja naudin seal olemist :D. Lihtsalt super seltskond :D.

Mida ma siis oskan siia kirjutada, kui ei ole midagi kirjutada. Lihtsalt kõik tundub nii hea, mul on nii hea sõbrad, pere ja suvi on ka nii hästi alanud.

Kui keegi küsiks mult, kas sa oled õnnelik? Siis saaaksin ma hüüüdes, naeratades hüüda, et JAH ma olen õnnelik !

Mõtlesin siis ka natukene siia kirjutada, nimelt homme on esta eksam ja ma olen suht närvis ja ma kirjutan praegu nii kiiresti, see tuleb ka närvist vist :D. Alles ma naersin Kertu üle ( 2 aastat tagasi), hahha sa pead eksami tegema ja lõpukleiti otsima ja mida veel , hahha :D paras sulle, sul nii paljude asjade pärast muretseda ja nüüd endal täpselt sama , nii kiiresti kõik läinud.Isegi see aasta, alles aasta alguses läksin uude koolimajja ja mõtlesin, et oi oi kui pikk see aasta tuleb, aga nüüd juba aasta läbi ja eksamid ukse ees, aga ma saan hakkama. Nii, et head põrumist siis mulle hommseks :D. Kujutan ette, mis pinge langus pärast seda on, loodame, et oskan kõike ja ajast puudust ei jää. Kui hull see siis ikka olla saab :D????

Minul on äge pats peas ja kevad on käes, ma nii armastan neid väikesed nummisid lilli :D.Täna oli nii vinge trenn, tegime tša tša tša-d ja sambad, oi kui raske see oli :D, aga treener oli tõsiselt hea, silm puhkas teda vaadates, ma ennast ei julgenud eriti peeglist vaadata, aga paaril korral kui vaatasin, siis hakkas päris piinlik, aga vahel oli isegi päris norm :D. Aga ja, tahaks veel, uus ja mõnus asi. :D
Ja täna kukkusin trepist ka alla, libisesin mööda selgroogu, mul oli selline tunne, nagu mu alaselg oleks põlenud.
Homme sab head ja paremat süüa, sest emps peab süntsi ja kui hästi läheb siis saan kirbukale ka minna.
Tegelt mul on hädasti kevade jalanõusid vaja saada, aga ma ei viitsi poodidest otsida, rääkimata veel lõpukleidist jne . :D Mul on tõeline kevadväsimus peale tulnud. Hetkel mulle meeldib ainult trenn ja kooli pikad vahetunnid, kus saab päikese käes lebotada ja loomulikult kehale, kus on nii mõnus olla.

Oi täna, kui üks poiss minust krossirattaga mööda sõitis ja ma tundsin seda bensiini vms lõhna, sain ma aru, et suvi jõuab järjest lähemale. Koolis on ka suht lebo elu ja õhtu koju tulles on nii hea valge ja ma üritan alati eriti aeglaselt tulla. :D Varsti saab juba aias igast trikke proovida, appi ma juba nii tahaks, pmst tegelt saab vist praegu ka, aga ma ei taha oma riideid veel mustaks teha :D.
Igastahes homme on meil trennis peotantsu trenn nagu aahhh see on nii raske. Ladina-Ameerika stiil. Laagris saime vist kaks korda seda trenni või ühe korra, appi see oli nii nii nii raske, see ei tundunud mulle iialgi nii raske, ma ei kujuta ette, mida ma homme seal teen, mul on mega mark :D.Mida üldse selga panna ????? :O Aga tegelt ootan seda, saab jälle uusi asju õppida :D.
Aga nüüd peaks füüsika lainele minema, ma ei suuda üldse seda õppida, lükkan kogu aeg edasi.
Vestlusel käisin ka ära, pidin seal keemia valemeid kirjutama ja ühe reaktsioonivõrrandi tegema, aga hakkama sain. Õpetajad oli hullult positiivsed ja ütlesid, et ma olen hästi tore, rõõmsameelne ja huvitav inimene. Aga kahjuks ma ei ole õppinud vene keelt ja kodus keel on mul eesti keel, siis mind ei saa sinna kooli vastu võtta. Ma olin ikka päris kurb, kuigi ma olin sellega arvestanud juba, aga sel hetkel kui seda mulle reaalselt öeldi, olin ma ikka väga kurb.
Ja ülihaige, mu õde on vanainimene, ta kuulab Elmari raadiod, mida kuradit nagu ?

Nüüd ma saan aru, kuidas need kaks müra rohket päeva on mulle mõjunud. Mõelge ise, kui te veedate kaks päeva väga väga kõva mussi sees, lugude vahel on umbes 20 sek, ja siis hakkab muss uuesti käima ja see on nii kõva, et ei kuule isegi üksteisega rääkida. Aga need kaks päeva olid üli mõnusad, kui homme kooli poleks elaks ma seal ka tänase päeva, mulle lihtsalt nii meeldib kõike vaadata ja seal melu sees olla. Aga praegu kodus, ma tahan lihtsalt oma toas, värskes õhus olla, ma ei taha mingit muusikat ega mitte midagi, lihtslt tahan logeleda.
Käisin seal spring outletil ka siis täna, seal reaalselt olid kõik riided mingi aasrast 2000, nii et ma ei suuutnud seal midagi vaadata ja tulin kohe ära :D. Emps ültes, et nad on rimis ja läksin sinna, käisin vanaemaga siis poele tiiru ka peale ja vanaema ostis maasikaid, nii hea :D . Eile sain ka maasikaid, need olid ikka suht head juba :D eks näis siis millised need on, mis me poest ostime :). Aga nüüd arvutist ära puhkama . :D

Hetkel on väljas nii mõnus ilm. Sinine taevas, päike, mõnus valgus. Nii hea ja värske tunne on :D. Päevaajal oli väga vastik ilm, mingi mega rahe tuli, aga enam see mind ei huvita. Kallis lumi sula ruttu ruttu ruttu ära ära ära :):):)

JA MA AVASTASIN, ET MA OLEN KOGU AEG OMA TELEFONIS, NAGU ILMA SELLETA EI SAAKSI OLLA, MIS TOIMUB NAGU :)????

Palju Õnne mulle !!!!

Ja täna siis 16, wuhuu :D Ma loodan, et mul tuleb nüüd suur sünnipäeva tunne. Ja katsed on ka möödas ja vaheaeg võib rahulikult ka minu jaoks alata :D . Ja siin siis pilt sellest õpiku hunnikust, mis mul juba nädal aega kapi ees seisavad, nimelt katsetele kordamise asjad. Kõige rohkem oli kasu füüsika kordamisest, seal ma tundsin ennast hästi ja estas ka enam vähem, aga inkat ma ei osanud üldse , nii nii raske oli ja päriselt ka ja matas ma ka suht ikka põrusin, ma ei tea kuidas ma neid ül ei osanud, ma olin ise ka , et mis toimub. Aga mina tahaks sünnipäevaks hästi häääästi palju lilli, kallistusi ja šokolaadi :D

Mõtlesin kiires postituse teha. Mulle meeletult meeldis see reede lihtsalt oma tädi juuures olla ja mitte millelegi mõelda, meeletult mõnus oli. Koju tulles on suhteliselt ebameeldiv, kuna mu tuba oli vääga sassis, aga õnneks see viga ka juba parandatud, aga mu terve põrand on igasuguseid õppimisasju täis. Algas küll vaheaeg, aga mul hakkab see vist alles esmaspäeval pärast katseid. Päris haige katsete päev, sünnipäeval :D, hahha päris hea ju. Siis võiks ju väike sünnipäevakink mulle olla, kui ma milleski seal aru saan, aga ma loodan, et ikka kõik saab täietud ja, et mul ei ole kohe alguses seda shokki, et mida kuradit, ma ei saa midagi aru. Seda ma kardangi kõige rohkem ja siis ongi kõik metsas. Aga ma pean nüüd edasi keskenduma, aga vähemalt on mul hea korras värske tuba :D.

põnev jutt eks :D

Ei mina tea, mis homme sinna testi tuleb, aga ma loodan, et mul on piisavalt loomulikku tarkust ja ma suudan kõik ära teha ja ma hullult tahaks nüüd magada, seega ma lähen magama :D .

Natalie Portman: varvaskingad on kui keskaegsed piinariistad!

Kes ei ole veel näinud sl õhtulehe artiklit Natalie Portmanist, siis ma otsustasin selle oma blogisse lisada. Palju imestavad, kuidas ühest näitlejast on saanud aasta ajaga baleriin. Nüüd saate siis teada.

Lõputu enesepiitsutamine balletitreeninguil, halastamatu dieet ja piinavad jalavalud – seda kõike nõudis näitlejatar Natalie Portmanilt baleriini roll filmis "Must luik".

Et Darren Aronofsky psühholoogilises põnevikus sisevastuoludest rebestatud kutselist baleriini kehastada, treenis Natalie Portman (29) aasta aega New York City Ballet’ trupi endise tantsija Mary Helen Bowersi käe all. Kuus esimest kuud tegi näitlejatar trenni kaks tundi päevas. See tugevdas lihaseid ja kindlustas hilisemate vigastuste eest. Seejärel algas tõeline töö: viietunnised treeningud kuus korda nädalas.

"Kaks kuud enne võtete algust lisasime koreograafia, nii et treenisime umbes kaheksa tundi päevas," kirjeldab Portman Sheknows.comi intervjuus musta ja valge luige rolliks valmistumist. Režiim oli range: "Ei mingit napsi, ei mingit sõpradega väljaskäimist. Sööd vähe ja sunnid keha pidevalt äärmuslikku valu kannatama, nii et mõistad, kuidas balletitantsijad end piitsutavad."

Tegi viimse kui asja ise

Bowers on loonud treeningumeetodi Ballet Beautiful, mis ühendab matiharjutused kardiotrenni ja balletiga. Näitlejatarile koostas ta spetsiaalse programmi. Ühest küljest oli Bowersi eesmärk voolida Natalie keha baleriini omaga sarnaseks: et lihased oleksid pikad ja saledad ning rüht majesteetlik. "Teisalt tahtsime hoolt kanda, et ta suudaks liikuda ja tantsida nagu kutseline baleriin. Seetõttu oli paljudel harjutustel kaks eesmärki. Töötasime Natalie reite sisekülje kallal, et muuta tema jala kuju, ent see aitas tal ka viiendat positsiooni tugevamini hoida. Või siis võtsime sihikule kõhulihased, et neid esile tuua, kuid ka selleks, et tasakaalukeset üles ehitada."

Natalie oli plikapõlves umbes 12. eluaastani balletitrennis käinud, kuid varvastantsu ta varem teinud ei olnud. Varvaskingi võrdleb ta keskaegsete piinariistadega. "Natalie esimene varvastele saamine oli suur edusamm – algul oli see talle väga võõras," seletab Bowers. Ta kiidab oma õpilase pühendumust. "Pressisime mõne tunni treeninguid vahele isegi siis, kui võtted algasid. Natalie oli 12–14 tundi võtteplatsil, aga hommikul ja õhtul treenisime."

Kõige raskemates keerutamiskaadrites tantsib Natalie asemel dublant, kuid 90% tantsib näitlejatar. "Isegi spagaadid, pea alaspidi!" kiidab tantsuõpetaja oma hoolealuse võimekust.

Et armutult korduvad liigutused liigeseid ei kurnaks, utsitas treener Natalie’d iga päev kilomeetri või kaks krooli ja konna ujuma. See tõstis näitlejatari vastupidavust ning voolis lihaseid veelgi pikemaks. "Lasin tal teha eriti pikki balletitüüpi tõmbeid, et ta sirutaks käed võimalikult kaugele ette."

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=415955&q=must+luik+natalie+portman Loo sain sl õhtulehest, panin ka lingi juurde, seal kirjutab veel ka tema mehest ja esimeset lapsest. Selle artikli leidsin tänu oma treenerile, kes ajalehe trenni tõi ja seda lugeda käskis. :D Ma arvan, et mul ei oleks iial sellist vastupidavust ja nii suur tahet nagu baleriinidel.

Wow Wow Wow

Tere tere tere!!! Eile käisin siis Kylie Minogue kontserdil ja see oli nagu elu kontsert. Ma arvan, et nii kõva showd ei näe ma nii pea. Kõik see lava kujundus, kõik kostüümid ja nende kiired vahetused. Noo nii nii hea. Te ei kujuta ette, mis seal toimus. Mulle endalegi ei ole kohale jüudnud, et ma seal käisin ja eda kõike nägin. Lendamine ja purskaevud igalpool vesi lendas, lava mis tõusis keereldes üles. Ja tantsijad, ni nii mõnus ikka. Ta ise säras ka nii palju ja laulis ka hullult hästi. Lõpp oli ikka nii vinge, et ma ei uskunud oma silmi. Nagu igalpool lendas vesi tantsijad olid kuskil lae all tegid igasuguseid trikke ja siis see laul ka , ma nii ootasin seda. Üli hea oli. Pildid võtsin elu24, sest kuskilt ei leidnud, vaadake siis sealt ka, ma loodan, et kuhugi tuleb veel pilte ja youtubis on paar videot ka sellest kontserdist, aga nagu kuskil mujal maal. :D Oeh parim sünnipäeva kink kohe. Ma ei suuda uskuda. :Dwow wow wow

Homme vist siis üle pika aja kooli. Tuleb vist kasuks, ma olen kodus juba peast soojaks läinud.

Appi ma vaatan internetist nii palju ilusaid riideid. Ma tahaks kõiki neid endale ja need kindgad kaa. Oeh ma võiks olla miljonär siis ostaks kohe kõik ära. ;D Need lihtsalt nii ilusad.

Ma nii väga ootan juba kevadet. Ma tahan kanda kingi ja õhukesi riideid võibolla isegi seelikut? Kui ma mõne endale ostaksin. Aga hetkel ootan ma seda, et ma juba terveks saaksin. Muidu ei ole üldse tore kolmapäeval Kiley Minogue kontserdile hüppama minna. :D Tundub, et sellest tuleb üks väga kõva kontsert. Ma loodan, et tuleb :D , peab tulema, pilet oli juba nii kallis ja see oli mu sünnakink, mille ma juba ette sain. Nii et see peab hea olema ja ma olen selles kindel, et see tuleb hea. ;D Päris haige tekst tuli kokku, aga mul on lihtsalt nii nii nii hea hea hea tuju tuju tuju. :D

Ja siis on meil veel sellised väiksed.

Sest meil käivad trennis sellised andekad väiksed.

Hetkel kodus haige olles saan ma aru kui armsad on inimesed mu vastu. Nii armas, et igapäev keegi msnis küsib, et tsau, kas sa oled haige ? Mis viga ? Saa siis kiiresti terveks. See teeb mu südame nii soojaks, mul on nii hea meel, et minu pärast muretsetakse ja ma luban teile, et ma saan kiiresti terveks :D.

Koolitants

Koolitants oli täna ikka nii hea. Hommikul pidin juba kella 11 sinna minema ja reede sain alles kell 4 magama, suht jube oli see. Aitasime siis väikseseid, tegime sonkse, aitasime kostüümiga jne.. Väiksed on ikka nii armsad ja nii jube head ja tublid meil.
Siis ootasime kuni teised ka kohale tulid ja hakkasime oma prooviks valmistuma. Täna oli meil siis tänavatants. Pärast proovi oli juba hea tunne ja mul tuli ka see mõnus koolitantsu feeling ka sisse lõpuks. Aga ma ei saa tantsjatele laval karjuda, sest mul lihtsalt ei ole häält. See sakib nagu räigelt, ma tahan karjuda. Panime siis enne esinemist oma asjad veel paika ja panime riidesse, tegime vinged meigid ja soengud ja läksime saali vaatama. Päris palju häid oli. Mine kui heaa oli laval olla, aga mul läks sassi, ma harjutasin seda kohta nii nii kaua, nõme, see on see kui oled juba valesti endale sisse harjutanud.
Eelmistest aastatest ma mäletan, et kui on koolitants siis tänava kategoorias on nagu rõdul mega palju rahvast nii, et ei mahu seal käimagi, kuhu jäi see aasta see rahvad ? Ma tahan, et oleks palju rahvast. Aga ma loodan, et homme on shows siis õhtu.
Homme hakkab siis kell 12.00 kontsert ja me oleme ka seal , vabatantsuga, Carolina tansustuudio tantsuga -+ . Ja õhtu oleme shows ka , tantsuga vale pööre, õhtune kontsert hakkab kell 18.30, tulge vaatama ja elage meile kaasa!!!
Ja ma ei viitsi esmasp. kooli minna, aaga siis on ju sõbrdapäev nii et peab minema, ma olen jube väsinud ja ma tunnen et mul ei tule enam üldse häält välja. Ma nii loodan, et meil läheb homme ka mega hästi. :D Nüüd ma hakkan veel homseks natukene kostüümi õmblema ja pean meigi ka maha võtma ja kuidagi oma juuksed lahti kammima, te ei kujuta ette mis siis toimub.
AA ma unustasin mainida, et me saime ka eripreemia, oi kui tore see oli ja mul oli pärast tantsu kurgus surma tunne, homme pean seda veel taluma ja siis pärast seda pole mul enam häält. :D

Hetke seis: mul on väga haige tunne, aga mina haigeks ei jää. Kui ma nii edasi jätkan pole mul enam üldse häält. Ootan homset väga suure huviga ja koolitantsu veel rohkem. Mu õde sai täna 18, nii et palju õnne talle. Ma peaksin tuba koristama, sest terve tuba on esinemiseriided ja õpikui täis, aga ma ei viitsi minna oma tuppa, sest ma ei jaksa seda koristada ja ma loodan, et homme jääb väga palju tunde ära. See oleks parim.
Olge mõnusad.

Kas mu kunagised unistused jäävadki ainult nendeks? See unistus tundub nii hea, aga kas ma suudan seda ka kunagi teostada? Ma tean, et ma olen selleks liiga mugav inimene, ma ei taha oma ellu raskeid asju, ma ei jaksa jamadega tegeldeda? Sinna on veel aega, aga hetkel tundub see väga ebareaalne!

Ma ei taha absoluutselt seda valimist, ma ei taha valida endale kolmandat eksamit, ma ei taha endale valida lõpukleiti+kingi, ma ei taha mõelda lõpureisile ega peole, ma ei taha kooli sisseastumiskatseid. Ma kardan, et ma valin vale eksami, ma kardan, et ma valin vale kooli, ma kardan, et ma valin vale kleidi+valed kingad, ma kardan, et ma ei saa lõpureisile minna, ma kardan lõpupidu, ma kardan teha valesid valikuid. Ma kardan liiga palju, mõtlen liiga palju üle..., aga selline ma juba olen. Kas kellegil on veel selliseid mõttet ? Esimene valik tuleb teha juba kahe nädala pärast. Nimelt eksam, ma kardan valida endale keemiat, kuigi see läheb mul hästi, aga ma ei tea, kas see on minu jaoks õige??? Ma kardan , et ma lähen närvi. Mis on õige valik ??? Ma ei tohi nii palju mõelda . :D


Elu on ilus ...

Te ei kujuta ette kuidas ma kardan hulkuvaid koeri ja neid on minu külas üsna tihti. Ja ka täna arvasin ma, et ma pean jälle ringiga koju minema kuna suurel kiirusel jooksis minu poole koer. Aga siis ma tuntsin ta ära, ta on alles kutsikas ja ta on nii nunnu. Pruuni värvi ja hullult mängis minuga, nii armas, tahaks ka. Tal oli eriti vinge kaelrihm ka, see vilkus punaseks, et teda ikka näha oleks. Ma ei saanud teda niisama jätta ja ta ei teinud ka mulle midagi , hullult mängis siis ma vaatasin kaelarihma pealt, et ta nimi on Bruno ja seal oli omaniku telefoni number ka ja siis ma helistasin sinna. Ja ma kuulsin, et omanik teda hüüab siis ma juba läksin kodu poole ja omanik mind ei näinudki. Aga see oli nii armas, et ta helistas mulle tagasi ja tänas mind. Aga see koer oli tõesti armas.


Ma olen väga väsinud+trenn oli väga kurnav, ma ei jaksa homme kooli minna . :D

Et kõik ikka teaksid, siis film "Turist" on ikka ülimalt hea film . :D !!!!!!!

Mulle meeldib süüa lutsukommi ja siis lõpus see katki närida ja siis see nätsuga kokku segada. Ma armastan oma trenni. Ma armastan oma sõpru. Ma armastan tantsimist.

Mul on oma uus süsteem kuidas ma oma päeva lihtsamaks muudan ja kuidas ma õhtul lihtsalt olla saan. Mulle meeldib, et mul on õhtul midagi oodata ja mulle meeldib mu süsteem, kuigi ma täna seda ei täitnud. Aga ma sain aru kui palju on lihtsam mu uue ideega oma asju teha kui vanat moodi.

I love you guys.... Mul on vist äärmiselt hea tuju . :D

Esimene koolipäev on üleelatud. Ei olnudki nii raske, kui ma arvasin, aga siiski piisavalt piinarikas. Täna tundus kuidagi kõik nii lihtne, aga tegelikult ma tean, et kui hakkavad tööd ja trennid ja koolitants, siis läheb asi täitsa hulluks. Nii tore oli täna kõiki näha üle pika aja, kõik olid väga toredad ja rääkisid nii palju, loomulikult ma ise vahutasin ka piisavalt. Alguses kõik karjusid. Nii tore minu meelest. Esmaspäev on alati lebo olnud, sest siis pole trenni ja on ka mõtetud tunnid. Aga homse peale ma ei taha mõeldagi. Eks nüüd tuleb hakata elama nädalavahetuste nimel. Suur missioon on elada 5 päeva üle, siis saab jälle kaks päeva puhata :D. Varsti tuleb kevad ja siis juba ongi minu sünnipäev. Mulle üldse ei meeldi, et mu sünna alati vaheaega jääb, see on väga häiriv. Seekord hakkab vaheaeg 19. märts, aga minu sünna on 21. märts, mitte kuidagi ei mahu vaheaja sisse ära. Mulle nii meeldib kui kellegil on koolis sünna ja siis kõik õnnitlevad teda ja siis ma mõtlen, et miks minul pole ?? Aga Siki ütles, et meie tulime eelmine aasta ja tegime sulle üllatuse. Ma olen ikka nii õnnelikud selle üle, muide see pilt on mul ikka ilusti veel olema. See ikka oli nii armas teist :D . Suur Aitähh veelkord. Ma tean, et mu sünna on alles märtsis, aga alati tekib paanika kus ja kuidas pidada?

Ma nii ootan juba homset trenni ja ma ootan juba nv ka. Siis juhtub midagi põnevat ma loodan :D.
Eile õhtu oli suhteliselt piinarikas, ma üritasin kell 23.00 magama minna, aga lihtsalt ei tulnud und. Ma lihtsalt sundisin ennast magama, ma mõtlesin 45 min. järjest, et ma magan ja lõpuks loobusin. Põhiliselt ma vähklesin terve öö ja siis kui uni tuli ja ma paar tunnikest magada sain tervitas mind juba äratuskell.

Inimesed olge üksteise vastu lahked ja sõbralikud.

Ongi vaheaeg läbi ja mul on isegi algavaks veerandiks pastakas ostetud. Nüüd on mul vähemalt korralik pastakas. :D Aga mille peale mu vaheaeg siis kulus ? Peamiselt lebotades, jõule pidades, vahepeal olid ka võistlused, terve päev. Appi kui pikk see päev ikka oli , suhteliselt jube :D. Vahepeal oli aastavahetuse pidu, siis oligi juba esimene nädal läbi. Teisel nädalal olin lihtsalt oma sõpradega koos, lebotasin jälle kodus ja juba kolmapäevast trennid ja see nv esinemised. Ja nüüd ongi see kaks nädalat läbi. Üldiselt ma olen väga rahul oma vaheajaga. Aga ma hetkel ei kujuta ette kuidas mul kell kümme uni tuleb, kui mulle isegi kell 00.00 und ei tule ja see kellaaeg väga varajane tundub? Mulle meeldib vaadata õhtuti seks ja linna, kui ma varasemai osi ei näe siis vaatan ööse algavaid korduseid, mulle meeldib ööse vaadata Jimi Maailma ja Mis Samanthat ? Õnneks mind lohutavad kooli ajal hea seltskond koolis ja trennis, uued hooajad saadetel , eriti ootan Meeleheitel koduperenaisi, SYTYCD ja .... no põhiliselt kõiki fox life saateid.

Mulle osaliselt nii meeldib, et lumi sulab ja vihma sajab. Ma nii ootan juba kevadet, mulle meeldib see värske lõhn, aga mitte see mis sealt lumealt välja tuleb. Mul on nii kahju, et ma pole jõudnud kelgutama, minu meelest on see nii mõnus tegevus. Aga samas ma vihkan hetkest ilma, see on nii ebamäärane. Kas on siis külm või soe? Sajab vihma või ei ? Ma ei taha sellele mõelda, et ma pean leidma endale jalanõud, mis läbi ei lase. Ega käija selle vastiku udu vihmaga väljas ega mõelda, et tegelikult on veel terve jaanuar ja veebruar ees. Aga mulle meeldib lume alt välja tulev asfalt. :D

ullallaaaa, aleeeeho

Ma ei kirjuta siia enam midagi põnevat, tegelikult ma ei ole siia midagi põnevat kirjutanud. Vb keegi ei loegi mu blogi , kui mina oleksin teised siis mina küll eriti ei viitsiks lugeda. Mõtlesin, et kirjutan siia paar asja, mida ma alati jälgin või mõtlen :

1.)Kui ma läksin esimesse klassi, siis mu esimene klassijuhataja rääkis meile, et kui teie käekiri läheb ülesmäge, siis on teil hea tuju , kui aga allamäge, siis on teil halb tuju. Nii imelik kui see ka poleks jälgin ma seda siiamaani kõigi inimeste juures, kui ma midagi loen , mis on käsitsi kirjutatud, siis ma paratamatult jägin seda. Ja mul läheb pidevalt käekiri allamäge. Kas mul on siis pidevalt halb tuju ?

2.)Kui keegi veel ei tea, siis mul on väga suur kartus liftis sõitmise ja välgu peale. Kui ma pean liftiga sõitma satun ma alati paanikasse, kui on vanad liftid siis ma võin kasvõi sada korrust jalakäija peaasi, et ma ei peaks selle liftiga sõitma. Aga samas ma kardan, et kui ma üksinda trepist lähen ( sest keegi kunagi ei viitsi minuga tulla, kuna nad ei karda lifte) siis tuleb mulle sisse kartus, et äkki kui ma üles jõuan siis on sealt ülevalt uks kinni ja ma ei leiagi teisi üles. Ma arvan, et see on minu foobia , ma ei tea kas sellel on ka mingi kindel nimi, aga ma olen sellega viimasel ajal tegelenud ja ma teen alati siukest nägu nagu ma ei kardaks ja enam ma nii väga ei kardagi.
Väku kardan ma nüüd ainult öösiti ja siis kui kedagi mu juures ei ole , kui ma pean kuskil üksinda olema ja ka laagrites ja maal , sest seal on alati kõige hullemad välgud. Ma satun megalt paanikasse ja hakkan värisema. Väiksena maal olles ma nägin, et kuskilt kaugelt välk tuleb ja ma sattusin nii hullusti paanikasse, et mind rahustati suhkruveega, aga see ei aidanud kunagi. Veel üleeelmine aasta laagris hakkasin ma isegi nutma , see tundub nii tobe tegelt , aga ma ei saanud midagi parata , ülekogu mu kega tuli üks suur värin ja ma sattusin paanikasse. Eelmine aasta laagris ma lihtsalt tegin vaprat nägu, sest me pidime väga väikseid inimesi valvama ja üks 6 aastane ärkas üles ja ma pidin väga vapper ta juures olema. Aga nii kui ma koridori läksin, käisin ma seal edasi-tagasi ja korrutasin endale , et Kätlin sa ei karda ja sa ei satu paanikasse.


3.)Väiksena ma kardsin rakette ka, enne uus aaasta ööd ma sattusin jälle paanikasse, kuna mulle räägiti et kellegi tuttav pani raketti põlema, aga ta tegi midagi valesti ja tal tulid mõlemad käed otsast ära. Kamoon kõik väiksed lapsed hakkavad rakette kartma kui neile siukest lugu jutustada. Ja see kartus oli mul päris kaua aega , isegi kui ma 13 olin siis ma vist kardsin rakette. Mul lihtsalt hakkasid jälle käed värisema enne 00.00 , ma lõin alati teistega kokku kuigi endal käed värisesid, ma olin alati ennast paksult riidesse õega pannud , et välja rakette imetlema minna, aga sinna ma kunagi ei jõudnudki.

4.)Ma mäletan tihti asju, mida teised ei mäleta..... sageli on need ebaolulised.

5.)Ma ei ole avatud inimene. Ma ei oska suhelda inimestega , eriti uute inimestega . Ma suhtlen nendega keda ma juba väga pikka aega tean. Ma avan ennast inimestele, keda ma usaldan.
Tihti kui ma pean kellegilt midagi küsima siis ma lähen närvi ja hakkan näost punetama. Aga see oleneb kellega ma räägin. :D