Esimene koolipäev on üleelatud. Ei olnudki nii raske, kui ma arvasin, aga siiski piisavalt piinarikas. Täna tundus kuidagi kõik nii lihtne, aga tegelikult ma tean, et kui hakkavad tööd ja trennid ja koolitants, siis läheb asi täitsa hulluks. Nii tore oli täna kõiki näha üle pika aja, kõik olid väga toredad ja rääkisid nii palju, loomulikult ma ise vahutasin ka piisavalt. Alguses kõik karjusid. Nii tore minu meelest. Esmaspäev on alati lebo olnud, sest siis pole trenni ja on ka mõtetud tunnid. Aga homse peale ma ei taha mõeldagi. Eks nüüd tuleb hakata elama nädalavahetuste nimel. Suur missioon on elada 5 päeva üle, siis saab jälle kaks päeva puhata :D. Varsti tuleb kevad ja siis juba ongi minu sünnipäev. Mulle üldse ei meeldi, et mu sünna alati vaheaega jääb, see on väga häiriv. Seekord hakkab vaheaeg 19. märts, aga minu sünna on 21. märts, mitte kuidagi ei mahu vaheaja sisse ära. Mulle nii meeldib kui kellegil on koolis sünna ja siis kõik õnnitlevad teda ja siis ma mõtlen, et miks minul pole ?? Aga Siki ütles, et meie tulime eelmine aasta ja tegime sulle üllatuse. Ma olen ikka nii õnnelikud selle üle, muide see pilt on mul ikka ilusti veel olema. See ikka oli nii armas teist :D . Suur Aitähh veelkord. Ma tean, et mu sünna on alles märtsis, aga alati tekib paanika kus ja kuidas pidada?

Ma nii ootan juba homset trenni ja ma ootan juba nv ka. Siis juhtub midagi põnevat ma loodan :D.
Eile õhtu oli suhteliselt piinarikas, ma üritasin kell 23.00 magama minna, aga lihtsalt ei tulnud und. Ma lihtsalt sundisin ennast magama, ma mõtlesin 45 min. järjest, et ma magan ja lõpuks loobusin. Põhiliselt ma vähklesin terve öö ja siis kui uni tuli ja ma paar tunnikest magada sain tervitas mind juba äratuskell.

Inimesed olge üksteise vastu lahked ja sõbralikud.